Wednesday, 26 February 2014

kelder vett täis

tark mees laseb keldri vett täis
ja ujub seal paaristõmmetega

kunstnik sööb pliiatsi lõpuni
ma ostan talle tumeda porteri
ja mõtlen

et kas ta saab veel kellekski
või olen juba mina keegi teine
kelleks ma ei tahtnud saada

mõned mu sõbrad on tugevad
ninasõõrmeis toore liha lõhn
lillevanik ümber riista
teevad inimesest naise

too maja seal on müügis
koos keldritäie leige veega

mu isamaa on minu arm
siuh üle veenide
tõde mitte tegu

kui tahad ennast tappa
lõika piki kätt
või lase kelder vett täis

ja uju loojangu poole

Tuesday, 25 February 2014

Luulelahing

Mari Peegli kirjutatud saatetutvustus "Luulelahingus jäädakse ellu".
Foto: Eero Vabamägi
Aitäh asjaosalistele! Eriti vinge fotograafitöö - ma ei ole eluski nii peenike ja seksikas olnud.

Pueriilne


Berk Vaher arvustas "Eesti Vaaraod":
http://www.looming.ee/2014/02/on-veel-valutamist/

Õppisin uue sõna "pueriilne". Tegelikult tähendab see lapsikut:) Arvustaja on õigesti ära näinud, et tekstid on kohati visandlikud - ma ei ole seni tahtnud asju üle käia ja pikalt viimistleda, siis läheb esimene emotsioon kaduma, aga eks teisest otsast on see miinus. Kui midagi imestan, siis et mu vahepealsete tekstide rütmi ei märgata - endal on kirjutades üsna selge arenguga rütmid sees, umbes nagu Akvarium, Kino ja Rahmaninov moodustaksid supergrupi.

quo vadis

kuhu olete piibelehed teel
kuhu olete karikakrad teel
kuhu olete võõrasemad teel
me läheme õitsema

kuhu olete kirsipuud kõik teel
kuhu olete paplid pärnad teel
kuhu olete sookailud teel
me läheme õitsema

kuhu olete sinivetikad teel
kuhu olete koolitüdrukud teel
kuhu olete firmaloojad teel
me läheme õitsema

kuhu olete kinnisvarahinnad teel
kuhu olete tööleminejad teel
kuhu olete armunud paarid teel
me läheme õitsema

kuhu olete sõnajalad teel
me läheme õitsema
no küll me läheme õitsema
ükskord läheme õitsema
ja kui ei lähe ka
nii meeldib mõtelda

Sunday, 16 February 2014

hoiatus

uus aeg juba koputas uksed jäid kinni
vatijopede kopitus uimastas meid

järjekindlalt kui kuu käime tuttavat rada
diivan külmik ja diivan ja peldik ja diivan

satelliidid on kikkis neist voolab me ajju
vaimunõtruse sooja ja turvalist seemet

metsast kuuleme hääli mis tõotavad kadu
linnatänavaid täidavad hoiatusmärgid

etteheide on tuvide pilgu taga
poest ostan saia kuid pargis ei istu

selle sajandi suurmehed imbuvad puude sisse
kui korjan seeni siis näen nende käsi

aju väsinud kuid tunnen tugev on saba
saarepuust saab minule tõeline kodu

uus aeg juba koputab uksed on valla
toad on tühjad ja tuvid on teinud pesa

oksalt oksale hüppame lollakalt naerdes
põhjakaares on kuma seal põlevad kivid

soe tuul paneb kasvama palmide seemned
aastatuhandeid varjas neid lõuna-eesti

metsast kuuleme hääli see on meie kaja
järjekindlalt käib kuu oma tuttavat rada